Nüüdisaja kultuuriprobleemid
Nüüdisaja kultuuriprobleemid, 8. osa
Väga vähesed meie hulgast teavad, kuidas mõtelda. Enamus meist vaid kordavad seda, mida nad mõnest raamatust lugenud või mida keegi on neile öelnud. Meie mõtlemine võib olla meie endi piiratud kogemuste tulemus. Siis kui reisime igal pool maailmas ning omame tohutuid kogemusi, kohtame erinevaid inimesi ning kuuleme, mis on neil meile öelda. Uurime tavasid, religioosseid kombeid, hoiame alles mälestust, mis kõigest sellest võrsub, seda, mida nimetame mõtlemiseks. Võrdleme, otsustame, valime ning loodame selle protsessi kaudu mõnd arukat vastuvõetavat hoiakut elu suhtes leida. Kuid selline mõtlemisviis on väga piiratud, väga kitsasse raami suletud. Meil on sellised elamused nagu paadi nägemine jõel või surnu viimine põletamisele jne – meil on muljed, kuid me oleme tuimad ja need elamused ei setti meisse, ei valmi. Ainult siis kui oleme tundlikud kõige vastu, mis meie ümber toimub, tekib alus erinevaks mõtlemise viisiks, mis ei ole piiratud meie mineviku tingimustest.
Kui klammerdute kindlalt ühe või teise usundi külge, siis võtate kõike läbi erilise eelarvamuse või traditsiooni; teil pole õiget kontakti reaalsusega. Kui märkate midagi esimest korda, kas te ei tõlgenda seda automaatselt oma eelarvamuste kohaselt? Te elate seda läbi oma tingimuste kohaselt kui sotsialist, kapitalist või mingi muu "-ist". Kuid kui te ei ole "-ist" ning seetõttu ei vaata läbi idee või usundi eesriide, vaid omate vahetut kontakti nähtuga, siis omate seda imeväärset suhet teie ja nähtava vahel. Kui teil ei ole eelarvamust, omakasu; kui olete avatud, siis muutub kõik teie ümber erakordselt huvitavaks, elavaks. Jälgige rikka inimese julmust, ametniku kõrkust ja nende inimeste uhkust, kes arvavad, et nad palju teavad – kuid ärge arvustage. Kohe kui arvustate, ei ole te enam suhtes, vaid olete siis juba tõkke loonud enda ja nende vahele; kuid kui te ainult tähele panete, siis on teil vahetu suhe inimeste ja asjadega. Kui saate tähele panna ärksalt, vahetult, kuid kohut mõistmata, ilma lõppotsuseta, siis leiate, et teie mõtlemine muutub imeväärselt erksaks, siis otsite kogu aeg. Te kohtate kõikjal ümberringi sündi surma, võitlust, rahu, lakkamatut pöörist, mida nimetatakse eluks. Ning kas te ei taha teada saada juba noorelt, mida see kõik tähendab? Enamik meis soovib. Soovime, et meile seletataks, mida see kõik tähendab. Kuid mitte keegi ei saa meile seletada, sest elu pole midagi sellesarnast, mille tähendust saab omandada raamatust või kellegi teise jälgimise või palvega. Igaüks peab iseseisvalt selle mõistmiseni jõudma – ja suudame seda ainult siis kui oleme läbinisti ärksad, tähelepanelikud, hoolsad, põledes huvist meid ümbritseva vastu. Siis jõuame tõelise õnne mõistmiseni.
Inimesed on sageli õnnetud, sest nende südames pole armastust. Armastus tärkab teie südames kui te ei ehita enda ja teise vahele vaheseina, kui kohtate ja vaatate inimesi ilma neid hukka mõistmata. Ärge laske oma eelarvamustel kui pilvedel kinni katta enda tähelepanu. Pange vahetult tähele ning te avastate, et selle lihtsa tähelepanuga, lihtsalt vaadeldes puid ja linde, inimesi kõndimas, töötamas, naeratamas, juhtub midagi teie sisimas. Ilma selle haruldase sündmuseta, mis toimub teie sisimas, ilma armastuse tärkamiseta südames on elul vähe mõtet.
Küsija: Miks soovime elada luksuslikult?
Krishnamurti: Luksuse mõiste muutub meie soovide kohaselt, see sõltub tarbetu suuremast või vähemast määrast.
Kas tunnete, mis teiega juhtub, kui armastate luksust, kui soovite alati pehmel diivanil või pehmel toolil istuda? Teie mõistus jääb siis magama. On päris hea evida pisut kehalist mugavust, kuid sellele suurt tähelepanu anda, tähendab mõistuse loidust. Kas olete märganud kui rõõmsad on enamasti paksud inimesed? Paistab, et miski neid ei häiri läbi nende paksude rasvakihtide. See on tingitud füüsilisest olukorrast. Vaim mässib end paksudesse rasvakihtidesse. Ta ei soovi, et teda usutletakse või kuidagi teisiti häiritakse. See, mida me kaasajal kasvatuseks nimetame, paneb õpilase magama. Kui õpilane küsib erksaid ja läbitungivaid küsimusi on õpetaja häiritud ja ütleb: "Asume nüüd õppetöö juurde". Vaim, kes on väga aktiivne, erk, tähelepanelik, ei ole kunagi seotud mugavuste külge. Luksus ei tähenda talle midagi. Kuid omades vähe materiaalset ei tähenda veel, et omatakse erksat vaimu. Sanniaasi, kes elab väliselt väga lihtsalt, võib seesmiselt väga rikas olla, ta arendab voorusi soovides jõuda tõeni, Jumalani. Tähtis on olla seesmiselt väga lihtne, enese vastu karm, mis tähendab omada vaimu, mis pole tõkestatud usundite, hirmude ja lõputute soovidega, sest ainult see vaim on võimeline tõeliselt mõtlema, juurdlema, avastama.
Küsija: Kas saab meie elus olla rahu kui võitleme oma ümbruskonnaga?
Krishnamurti: Kas te ei pea võitlema oma ümbruskonnaga? Kas te ei pea sellest läbi tungima? Teie vanemate uskumine, teie sotsiaalne tagapõhi, teie traditsioonid, toit, mida sööte, kõik, mis teid ümbritseb – see on teie ümbruskond. Ning kas te ei pea sellest ümbruskonnast läbi tungima, seda usutlema, sellele vastu hakkama? Kui te ei hakka vastu ja aktsepteerite oma ümbruskonda, siis on selles mingit liiki rahu, kuid see on surma rahu; kuid kui võitlete, et ümbruskonnast lahti murda ning leiate iseseisvalt, mis on tõde, siis avastate üht erilist liiki rahu, mis ei ole mandumine. Kuid kui otsite rahu oma ümbruskonna tunnustamise kaudu, siis olete pandud magama ning võite rahulikult surra.
Küsija: Kas olete õnnelik või mitte?
Krishnamurti: Ma ei tea seda. Ma pole selle üle kunagi järele mõelnud. Õnn ei mahu teadlikkuse piiridesse. Kui püüate hea olla, kas olete siis hea? Kas saab headust harjutada? Või tuleb headus loomulikult, sest et näete, panete tähele, saate aru? Samuti siis, kui olete teadlik oma õnnest, kaob õnn läbi akna välja. Õnne otsida on mõttetu, sest õnn on ainult siis olemas kui te ei otsi seda.
Kas teate, mis tähendab sõna tagasihoidlikkus? Kas saate eneses arendada tagasihoidlikkust? Kui igal hommikul kordate: "Täna olen tagasihoidlik," on see siis loomulik tagasihoidlikkus? Või tekib tagasihoidlikkus iseenesest kui te ei ole enam uhke, edev? Samuti kui see nähe, mis õnne takistab, on kadunud; kui kartlikkus, nurjumistunne, enesekindlusetus on lõppenud, siis on õnn olemas, teil ei tarvitse seda otsida.
Küsija: Kuidas saaksime endast tervikut moodustada ilma lahkhelideta?
Krishnamurti: Miks olete lahkhelide vastu? Paistab, et te kõik peate lahkhelisid millekski hirmsaks. Kas me praegu, teie ja mina, ei sünnita lahkhelisid? Ma püüan teile midagi selgitada ja teie ei saa aru; see on huvide vastuolu, lahkhelid. Ning mis on halba huvide vastuolus, lahkhelides, tülitsemises? Kas teid ei tohi tülitada? Terviklus ei tule kui otsite seda lahkhelide vältimises. Ainult lahkhelide ületamises ning nendest arusaamise kaudu võib tekkida terviklus.
Terviklust on sageli kõige raskem saavutada, sest see tähendab kogu teie olemuse ja teie tegude täielikku ühtlustumist kõiges mida teete, kõiges mida ütlete, kõiges mida mõtlete. Teis ei saa olla terviklust ilma arusaamata suhetest – teie suhetest ühiskonnaga. Et suhetest aru saada, peate nendega heitlema, peate küsitavaks pidama, mitte vastuvaidlematult omaks võtma väärtusi, mis on traditsioonide, vanemate ning ühiskonna majandussüsteemi poolt teie peale pandud. Seetõttu on teie jaoks oluline, et oleksite vastuhakus, vastasel korral ei saavuta te kunagi tervikut.
Nüüdisaja kultuuriprobleemid
Nüüdisaja kultuuriprobleemid, 8. osa
Jiddu Krishnamurti philosophy quotes life love happyness texts talks books online free ebooks teosophy Krishnamurti.