Elu terviklus
Elu terviklus, 3. osa
Krishnamurti: Miks elavad inimesed kannatustes ja pinge all? Olete arst ning analüütik ja teie põhiküsimus on alati “miks?”. Gurud, preestrid ja tuhanded raamatud pakuvad uusi selgitusi, meetodeid, lahendusvõimalusi. See on kestnud ikka nii ja siiski pole inimkond pääsenud kaosest.
Shainberg: Olen sageli öelnud, et mured ja probleemid annavad inimestele kindlust.
Bohm: Seda ma ei usu. Arvan, et inimesed lihtsalt harjuvad muredega.
Krishnamurti: Lugesin, et 5000 aasta jooksul on olnud 5000 sõda ja ikka jätkame.
Shainberg: Üks patsient ütles, et läheb meelsasti Vietnami sõtta, muidu istub oma elu baarides maha. Kogu ühiskond on neurootiline. Mu lapsed istuvad nädalas 50 tundi televiisori ees ja väidavad, et nende sõbrad elavad samuti. Miks oleme niisugused?
Bohm: Ilmselt vajame elu, mis hoiab meid rakkes. Sõdagi tundub vabadusena kõrtsi kõrval. Aga see pole põhjus, vaid sekundaarne nähtus.
Krishnamurti: Sõjas olles võetakse minult vastutus. Kindral vastutab
Bohm: Vanasti peeti sõda auasjaks. I Maailmasõtta läksid inglased pidumeeleolus.
Krishnamurti: Kui vaatan seda hirmu panoraami, siis küsin endalt, miks inimesed seda heaks kiidavad. Oleme muutunud küünilisteks. Kas põhjus on selles, et tunneme oma jõuetust midagi muuta?
Bohm: Inimloomust polevat võimalik muuta. Inimesed on proovinud muutuda, aga tulemusteta, sest meid ei juhi inimloomuse õige mõistmine.
Krishnamurti: Miks teie ei muutu?
Shainberg: Küllap takistab ekslik kindlusetunne, olemasolevad naudingud, jätkuv killustumine. See, et ei näe tervikut.
Krishnamurti: Teis toimub võitlus poliitilise, usulise ja sotsiaalse tegevuse vahel. Sellised me oleme. Soovime muutuda, loome kavandi ja arvame muutvat end selle järgi. Tegelikult jääme samaks, ainult kavandid muutuvad. Enesepettus. Uue kavandi looja on ikka seesama. See on nagu mustkunsti trikk: me ei näe oma hullumeelse elu algpõhjust, sest asetame selle põhjuse väljapoole. Või teiste sõnadega; põhjus, mis tekitab valu, pannakse valu kõrvaldama.
Shainberg: Meenus Sufi lugu – mees otsib võtit. Sufi küsib: “Kas kaotasid siia?” “Ei, aga siin on valgem otsida.”
Bohm: Valgustame vale kohta.
Krishnamurti: Jah. Kui muutuda soovin, siis ma ei saa autoriteeti järgida. Läbi aegade on inimesi soovitud muuta ja kasutatud selleks hindamist, kiitmist, lubamist, karistamist. Korrapäratus toob näilise vajaduse autoriteedi järele. Sellepärast ongi autoriteedi hülgamine tervendav. Kui kõik ütleksid: “Ei saa sind aidata, pead ise ennast aitama.” Siis võtaksin asja surmtõsiselt.
Kui hülgan autoriteedi, siis vabaneb energia.
Shainberg: Siis suudan ise, kellegi abita oimata. Tulen teie juurde, et teha koostööd, otsida koos.
Krishnamurti: Ei. Süveneme koos, aga ei tee koostööd, sest koostöö on ühine tegevus, rühmatöö. Kui me mõlemad oleme kannatajad, neurootilised, siis on ka meie väli vastav ja me ei saa koos töötada. Kavatsen kõigepealt näha, milline on mu neurootilisus. Kogu maailm on neurootiline, riigijuhidki. Aga mina olen osa maailma, osa nendest, ja mul pole sealt abi loota. Kas ma suudan näha oma neurootilisuse põhjust ja kas suudan oma teadvuse vabastada sellest? Teadvus on mõte ja mõtted võtavad sõnalise vormi. Ning vastupidi – ütled sõna ja kujutled vastavat eset või nähtust. Aga sõnu ei saa väga täht-tähelt võtta, sest sõna pole asi ise. Sõna võib tekitada kujutlusi, mis ei vasta tegelikkusele. Ka usk pole reaalsus, mida näha võiks.
Kõik uskumused on püünised, meelepetted, aga kui usun jõuliselt, siis muutuvad nad mulle tõeliseks. Kes nõuab, et usuksite?
Shainberg: Jumal on olemas, kui usun.
Krishnamurti: Siis te ei saa selle olemusse süveneda, sest olete ukse sulgenud.
Shainberg: Aga on palju alateadlikke uskumusi – näiteks usk endasse.
Bohm: Illusioonegi võib muuta sama tõesteks kui esemed. Sõna moodustab ajudes mingil moel reaalse struktuuri.
Krishnamurti: Kas kõik, mille mõte on loonud, on reaalsus?
Bohm: Mõte võib luua teooriaid loodusest. Mõned mõtte loodud struktuurid pole reaalsus. Ka varjud öös moodustavad tegelikkusi, mida pole.
Krishnamurti: Oletame, et seal on keegi.
Bohm: Jah. Ja võluritel on oma tembud, millega eksitavad meie meeli. Ehitame oma meeles loogilise tegelikkuse, mis tundub meile tõena. Kuidas mõte seda teeb?
Shainberg: Tahate öelda, et usklik on veendunud, et jumal on tõeline. Mõni usub, et ego on olemas, jne.
Bohm: Illusioon loob võimsa ehitise ja selle ümber toestuse.
Krishnamurti: Ka kõige tõelisem mina jagab: mina, sina, meie, minu... ja on seega killunenud. Mina on korrapäratuse algallikas. Kas mõte saab olla teadlik oma liikumisest?
Shainberg: Kas mõte on teadlik endast?
Krishnamurti: Proovige.
Shainberg: Mõtte uurimine peatab mõtte.
Krishnamurti: Ei, ärge väljenduge nii. Mõelgem, mis juhtub, kui mõte teadvustab iseenda? Kas mõte on teadlik oma liikumisest, tegutsemisest, struktuurist, olemusest?
Elu terviklus
Elu terviklus, 3. osa
Jiddu Krishnamurti philosophy quotes life love happyness texts talks books online free ebooks teosophy Krishnamurti.